• OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • OMX Baltic0,12%269,88
  • OMX Riga−0,13%874,27
  • OMX Tallinn0,19%1 726,29
  • OMX Vilnius−0,08%1 041,63
  • S&P 5000,35%5 969,34
  • DOW 300,97%44 296,51
  • Nasdaq 0,16%19 003,65
  • FTSE 1001,38%8 262,08
  • Nikkei 2250,68%38 283,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%108,68
  • 16.09.15, 12:15
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Bänneriblokkijad turundajaid ei hirmuta

Kuigi augustikuise uuringu järgi kasutab veerand Eesti internetikasutajatest adblocke ehk maakeeli bänneriblokkijaid, ei ole see e-turundajaid muretsema pannud ega e-reklaami tõhusust vähendanud.
ADM Interactive'i tegevjuhi Riho Pihelpuu hinnangul kasutab Eestis reklaamiblokkijaid 8% veebikasutajatest.
  • ADM Interactive'i tegevjuhi Riho Pihelpuu hinnangul kasutab Eestis reklaamiblokkijaid 8% veebikasutajatest. Foto: Raimond Kaljulaid
Iiri firma PageFair ja tarkvaratootja Adobe uurisid, kui palju kasutatakse maailmas bänneriblokkijaid. Nende andmetel on Eestis selliseid veebikasutajaid 265 000, mis teeb 25% kõigist internetikasutajatest. Soomes ja Ameerikas on sama näitaja vastavalt 19% ja 15%.
E-turunduse firma FreshMedia juht ja omanik Mikk Lilo ei usu, et bänneriblokkijate hulk nii suur on, kuid möönab samas, et seda on väga raske mõõta. "Usun pigem, et see arv võib jääda 10 protsendi juurde," pakkus Lilo. Tema hinnangul on see arv stabiilne ega näita suurt kasvutendentsi, kuna need, kes tahtsid ja oskasid, on ammu bänneriblokkija peale pannud. Teised aga kas ei oska või ei viitsi neid kasutada ja jätkavad endist internetikasutust.
"Adblock'i kasutavad need, kes on tehniliselt osavamad ja oskavad neid rakendada, tavakasutaja, kellele reklaamid on suunatud, ei oska adblock'e kasutada ja saavad reklaami ikka kätte," selgitas ta.
Apple saab adblocki
Vabakutseline tarkvaraarendaja Jaanus Kase ehitas mõne Eesti veebilehe jaoks äpi iPhone'i ja iPadi reklaamivabaks kasutamiseks. "Arendus edeneb hästi, aga testijate tagasisidet veel pole, sest Apple ei ole iOS9 testimise vahendeid veel arendajatele kättesaadavaks teinud," ütles Kase septembri algul.
Äpis on nimekiri saitidest, mida saab muuta reklaamivabaks. Esialgu on nende seas postimees.ee ja kõik delfi.ee alamlehed, samuti err.ee, kus küll pole reklaame, aga on kommentaarid, mille äpp samuti eemaldab.
Turundajad avaldavad kahtlust, kas sellist äppi üldse õnnestub App Store'i üles seada, kuna ka Apple teenib reklaami pealt. Kase seda hirmu ei tunne, kuna Apple on lahendust ametlikult toetanud.
iOS9 on süsteem, kus content blockerid on ametlikult toetatud. Kui Apple lisab sellise omaduse süsteemi, siis neil on selleks omad põhjused:
1) Tehniline. Apple'i jaoks on oluline, et nende mobiilseadmete aku kaua vastu peaks - reklaamid ja nuhkvara söövad tarbetult akut.2) Privaatsus. Kasutaja jälgimine ja profileerimine reklaamis on väga agressiivne ja Apple tahab selle vastu võitlema hakata.3) Kasutajakogemus. Reklaamide ja nuhkvaraga veebisaidid teevad veebi kasutamise aeglasemaks.
Liiga palju reklaami ärritab
Lilo näeb Eesti nii suure bänneriblokkijate arvu põhjusena liigset reklaamimahtu, mis sunnib kasutajaid väljapääsu otsima. "Delfi ja Postimees on äärest ääreni reklaami täis, see on põhjus, miks adblock'e kasutatakse," rääkis Lilo. "Mujal maailmas seda nii palju ei ole."
Eesti Turunduskommunikatsiooni Agentuuride Liidu juhatuse liikme ja Velvet Digital Paperi tegevjuhi Pärtel Vurma hinnangul on internetikasutajatel niikuinii tekkinud bänneripimedus, seega pole vahet, kas nad kasutavad blokeerijat või mitte. "Kasutajad ei pane bännereid enam tähele, adblock on lihtsalt üks tehniline vahend, mis üldse ei näita neid välja," ütles Vurma.
Tema sõnul on turunduse mõttes olulisem jõuda kliendini õiges kohas õigel hetkel intelligentselt ja kontekstiteadlikult. "Bänner on mingil hetkel kasulik, kuid see näitab vaid brändi, ega räägi midagi toote või teenuse kasudest, mis on sihtgrupile oluline," märkis Vurma. Sihtgrupini jõudmiseks on palju efektiivsemaid viise ja tema soovitab kasutada sisuturundust: olla õige sisuga olemas ja abistada sihtgruppi näiteks valdkonnaüritustel.
Digireklaami võimalused on viimastel aastatel palju muutunud. On tulnud Youtube ja Facebook, mis on efektiivsemad eri liiki reklaamide väljamõtlemiseks, bänneripindade kasutamine on muutumas vähemefektiivsemaks. "Kui on vaja näidata oma logo, et see tarbijal kuklas kinnistuks, siis see toimib, kuid sõnum ja uus info peaks liikuma sotsiaalmeedia kaudu," sõnas Vurma.
Klient saadakse kätte ikkagi
Sama meelt oli ka e-turundusfirma ADM Interactive tegevjuht Riho Pihelpuu, kes juhtis tähelepanu sellele, et internetireklaam ei võrdu bännerreklaamiga. See tähendab, et sisuturunduse, sotsiaalmeedia, otsimootoriturunduse jm võimaluste kaudu on ka bännereid blokeerivad inimesed tabatavad.
"Meie kampaaniad ja uuringud näitavad, et hetkel ei ole adblock'i kasutamine suur probleem. See 25% pigem ei vasta tõele, reaalsus on, et Eestis jääb reklaami blokeerivate tarkvarade kasutatavus umbes 8% kanti," ütles Pihelpuu.
Pihelpuu sõnul on adblock'i kasutavad inimesed andnud märku, et ei soovi bännerreklaami näha ja seetõttu on väga mõistlik, kui nad seda ka ei näe - sisuliselt muudab see kampaania efektiivsemaks, kuna reklaami näidatakse inimestele, kes pole sellest loobuda soovinud. "Reklaamiostja seisukohalt - kuna reeglina ostetakse bänneri näitamisi või klikke, ei mõjuta adblock'i kasutamine kampaania hinda või efektiivsust mingil negatiivsel moel," kinnitas Pihelpuu.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 11:59
Üürnikust omanikuks: Tallinna südalinnas on müüa piiratud kogus esinduslikke büroopindasid
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele